Ära imesta! Kellele on vaja teada, et sina seda asja varem ei teadnud?

Olen juba nädala aega üritanud mõtteid oma peas korrastada- suhteliselt tulutult. Pudru ja kapsad, koos vürtsi andva salsakastmega.

Pühapäeva hommik- istun oma tekiga elutoas teleka ees ja vaatan oma ToDo listi. Esimese asjana peaksin minema alla poodi kohvi ostma, aga isegi see tegevus ei tundu olevat hetkel ahvatlev. Mul võiks olla see pisike roheline päkapikk varnast võtta, kes mu pisikesi soove täidaks :) Ma nüüd üritan eelmise nädala sega-summa-suvila siin kuidagi kokku võtta ja midagi kirja panna- samal ajal kuulates taustamuusikaks Chet Atkinsit- peaks looma küll vastava meeleolu.

"Do one thing every day that scares you."- Mina tegin seda teisipäeval. Sest ma tõesti kartsin sel päeval kooli peal ringi jalutada- arvestades meeleolu, olin suhteliselt kindel, et võin kukkuda trepist alla ja murda jalaluu või kukub mulle mõni LCD ekraan pähe. Selgituseks siis võib-olla nii palju, et teisipäevane päev (koos esmaspäeva ja poole kolmapäevaga) olid kergelt õeldes "veidi mööda" päevad :) Ma õppisin tol päeval ka päris toredaid märkuseid konfliktide kohta- konflikte ei põhjusta mitte isiksuse omadused, vaid inimeste käitumine teatud situatsioonides. Tee, mis tahad, aga sinu närvisüsteem ei saa minna tülli teise inimese närvisüsteemiga. Konfliktide põhjused on lõputuid, kuid kuna selle vallandab meie käitumine, siis on võimalik peaaegu iga sorti konflikte ennetada. Erandiks on ainult need, mis viiakse väärtushinnangute tasemeni, sest inimese väärtushinnanguid on pea võimatu muuta. Kummad tulbid on siis ilusamad- kas punased või kollased? Vaielda võib lõputult... see oli lihtsalt üks süütu näide väärtushinnangutest.

Kolmapäev muutus tegelikult juba huvitavamaks- ehk oli asi ka selles, et sain viimaks oma kuulmise tagasi. Kolmapäeval avastasin ka ühe küllaltki huvitava seaduspärasuse, nimelt riigiametnikud on suhteliselt stabiilsed tüübid- triip, triip ja ruut seekord :) Tegemist oli taaskord siis külalisesinejaga ning ma EI keskendu nende riietusele, aga need ruudud ja triibud ja täpid on juba iganädalaseks fenomeniks kujunenud ning olen nüüd nende jälgimisest veidi sõltuvuses..

Hmmm, esinduse õhtu. Selle saab seekord kokku võtta ainult ühe sõnaga ja sellest peaks piisama- Merka :) Need, kes ise kohal olid, saavad aru....need, keda polnud- noh, teist on veidi kahju :) Aga kolmapäev pakkus- lisaks eelnevale- veelgi paeluvaid momente. Kuna ma olen veidi laisk nüüd, siis kirjutan siia ainult märksõnad, kel huvi uurib ise täpsemalt: Taani karjäärinõustamise süsteem, integratsioon kahe ajupoolkera vahel, vanglategevjuht ja happyplanetindex.org. Tihti unustame asju, mida me pole teadnudki!

Neljapäev- jooksin ringi nagu seitsmejalaline kass, kelle 3 jalga tahavad minna paremale ja 4 vasakule, mis kokkuvõttes tähendab otsustamisvõimelisetust mitte millegi vahel. Äratus, õppimine, make-up, filmimine, nõukogu koosolek, kartul, jooks koju, Seikluspäev, Fusioon, kodu, magamine.... Saladust jagades kaob saladus ise- sellepärast ma ei mainigi, kuhu ma peitsin tol päeval oma finantsarvestuse loengu ja seminari ;)

Reede- Lihtsast küsimusest meilil- nimeta kolm asja, mille üle eestlased uhked on?- võib välja kasvada vägagi huvitav vestlus/arutelu. Tulemuseks oli see, et meenutasin kalli õpetaja Otsa Eesti ajaloo kordamisaastaid, lugesin kultuuride lõimumise filosoofiat ja avastasin ,et mul on vist palavik. Õnneks oli seekordki abiks hea sõber Coldrex ning enne Krissu juurde minekut olin taaskord terve nagu purikas. Veel mõned meenutused reedest:

*Ta on nagu lauaga löödud. Ja mitte üksnes vastu rindu.

*Ma suudan vaevu oma ükskõiksust vaos hoida.

*Kui mind huvitaks su arvamus, siis ütleksin, milline see on.

*Ma ei ole sinu tüüp. Ma pole täispuhutav.

*On sul minut aega? Räägi mulle kõik, mida sa üldse tead.

*Näed siis. Ei ole ikka tarvis tühja peaga napsu võtta.

Reede õhtu oli tore- natuke veini, natuke juustu, nalja, natuke erasmuseid ja palju iseloomu :)

Laupäev oli see eest väga produktiivne päev. Ärkasin kell 3 päeval- see oli esimene hommik üle pika-pika aja, mil ma ei pannud äratuskella helisema- aga siiski, isegi minu kohta on kella 3ni liiga kaua. Aga ju mul oli seda vaja. Ülejäänud päeva (mida iseenesest ei olnud palju alles jäänud) olin asjalik: koristasin, pesin pesu ja sujuvalt töötasin selle kallal, kuidas kõige efektiivsemalt lükata toimetusi pühapäevasele päevale :) Õhtul seletasin Krissule, mis on ´kõrks´ ning käisime Vanalinnas ekskursioonil ja õhtust söömas.... seda küll natukene meile omasel moel, aga põhimõte jääb samaks. Ja nüüd ma olengi sujuvalt jõudnud selleni, et ärkasin täna hommikul kell 9 üles, avastasin, et kohvi on otsas ning ootan pingsalt, et saaksin minna pitsat ja Hemingway´d tooma, lõpetama neid tegevusi, mis ma sujuvalt tänase peale veeretasin ning samas pean jõudma veel Audentesesse mängule. Kuhu see roheline nagis rippuv päkapikk nüüd kadus....

Kati