Kohal olek on üks asi- tasemel kohal olla on hoopis teine teema.. :)

Ma avastasin endalegi üllatuseks, et olen viimasel ajal (nii palju kui seda aega olnud on..) suhteliselt laisk kirjutaja. Ma üritan ennast parandada...pigem omakasu eesmärgil, kuna terve nädala tegevusi ühe õhtuga kirja proovida panna on suhteliselt piinarikas.

Nädalavahetus möödus Suvepealinna mõnusid/tegusid nautides- lisades veel suure käputäie võrkpalli, saamegi ühe mõnusa, õdusa ja koduse nädalavahetuse :)

Nagu TV3 (või Kanal 2- ei suuda väga vahet teha enam) on viimasel ajal korrutanud- Kas Te teadsite, et enamik inimesi armub reedeti?! Ouhh, well- reede oli küll jah suhteliselt kummaline päev. Pärast majandusmati kontrolltööd hakkas taevast sadama selliseid lumehelbeid, et ilmselgelt tekkis igal vähegi talve näinud inimesel glögi ja hõõgveini igatsus. Ja kuna glögi veel ei müüda- vähemalt mitte meie koduhoodis- siis tuli rahulduda selle teise variandiga. Seda seekord siis PÄRNUS- jaaaaa, ma viimaks ometi sattusin koju :) Viimasest korrast oligi liiga palju aega möödas- olin juba unustanud ristmike valgusfooritsüklid ära :) Elad ja õpid, elad ja õpid- minu reedeõhtune õppetund oli, et punast ja valget ei ole otstarbekas omavahel segada..vähemalt mitte suurtes kogustes..

Ma olin juba ära unustanud, milline peab üks õige voodi välja nägema. Õnneks käisin oma mälu värskendamas- JAH, see peab olema suur, pehme, rohkete patjade, suure teki ja mõnusa voodipesuga. Oi kuidas ma tahaks selle endaga pealinna kaasa võtta....aga siis võikski tekkida oht, et keskenduksin siin liiga palju magamisele ja teised asjad jääksid tagaplaanile...

Õnne võib tunnetada siis, kui on liiga palju tegemist, et pole muretsemiseks aega- sama lugu kehtib kõikide asjadega. Ma armastan võrkpalli siis, kui pole enam aega sellega ise tegeleda- see nädalavahetus tundsin üle tüki aja taas seda, et võiks tekitada seda aega veidi rohkem .. :) Aga eks näis, elame ühe päeva korraga (ja eelkõige need 5 EPICkiiret päeva, mis praegu on).

Kuhu olen ma teel? Ja miks ma siin reisikotis olen? - on kaks varianti- kas prantsuse saatkond Pariisis või veel teadmata asi kusagil Hollandis. Täna õhtul langes jälle taevane tuluke msni, mis soovitas Hollandit, aga ... aega on selle kiire asjaga ja enne peab laulud (tänud Krissule selle kirja eest..) oma peas välja mõtlema.

Loodan ,et suudan täna mitte oma voodist alla veereda.

Goedenacht,

Kati

Teadmiseks elanikkonnale: "Tunneli lõpus paistnud vlgus otsustati kokkuhoidu silmas pidades kustutada"

Eile (esmaspäeval) oli mul totaalselt strateegiliselt planeerimata päev voodis. Okei, tegelikult ma ikka liikusin natukene ringi ka. Läksin päeval korra otse voodist poodi ning oleksin sujuvalt sobinud mõne hirmutuskampaania plakati peale- a´la näe, mis juhtub kui nädala aega juukseid ei kammita vms.. . :D Nii mõndššad on need mõned üksikud päevad, mille saab vabaks võtta ning kodus pidžaama, teki ja suure kohvikruusiga ringi tatsata. Kahju, et neid päevi ainult üliharva on.

Eile oli ka meeldivalt üllatusterohke pealelõuna, näiteks: sain teada, et Piret oskab joonistada hammasrattaid, millel on pidžaamad seljas või siis natukene nadim uudis- avastasin, et mind ootab ees kaks ülimalt teguderohket nädalat- And Not In a Good Way... (Tegelikult on õppida ju tore:)) Õhtul, või tegelikult öösel, käis peast küll läbi mõte, et kustutaks arvutist oma ToDo listi ning põgeneks Kambodžasse. Aga ilmselgelt oleks ju igav elada ilma tegemiste ja kohustusteta niiet, võimatu tuleb lihtsalt heaks kiita, möödapääsmatuga hakkama saada ning väljakannatamatut taluda :) Kas ma juba mainisin, et riigieelarve seletuskiri on 651 lehekülge pikk ?!

Väärtused... Kuni 3nda eluaastani arvab iga laps, et tema ongi maailm. kuna ta hoomab kõike maailmast asju terviklikuna. See kõik, mis tema ümber toimub, tundub talle olevat õige ja õiglane. Sealt tulenebki meie hilisem väärtushinnangute süsteem. Jääb ainult loota, et inimesed olid kolme aastaselt veidi taibumad kui praegu, sest tundub, et väärtuste sõnastamisega ei ole hädas ainult organisatsioonid...

Aga siirdume siis tänasete lainete peale- hommikune tavarutiin: äratuskell- voodist üles- kohvi tiksuma- hommikused tervitused- pessu- kohvi- uudised- riidesse ja jooksuga kooli. Champagne before lunch does not mean a very productive afternoon...mulle tundub, et sama efekt ilmneb ka ploomimahla puhul. Seega, ma eelistasin meega teed ja punast pleedi ning asetasin oma analüüse pungil oleva läpaka paariks tunniks kõrvale.

Produktiivsus loomulikult tõusis selleks ajaks, kui oli vaja minna Krissu juurde Salon+ koduteenust mängima. Õnneks me mõlemad võime nüüd jälle ilma mütsita siseruumides ringi käija :). Õhtul toimus veel ka suuremat sorti muffinsite küpsetamine. IW koosolek on ju homme ning selle jaoks tuleb veidi vaeva ka näha ;) Mul tekkis nädala suurim dilemma- ma ei suutnud otsustada, kas teha šokolaadi ja kirsitäidisega muffinsitele valge või tume glasuur ?! Niisiis otsustasin hoopis pudingu kasuks (tegelikult oli tegemist lihtsalt valge šoksi glasuuriga, millele lisasin kogemata liiga palju võid). Võin vist juba uhkusega õelda- ja Krissu seda kinnitada- et need on maailma parimad muffinsid ever! :) Hmmm...kas oli ikka hea mõte nad ööseks Krissu juurde jätta.. ?

Jäädes ootama homset IW koosolekut ning lootes, et uni eine gute,

Kati