Alice kassile: "Millist teed mööda ma peaksin minema?" Kass Alice´le: "Kus sa tahad minna?"

Mul oli täna totaalne õnne kogumise päev. Kes sellest aru ei saanud, siis lugegu varasemaid postitusi. Mõnikord lihtsalt oleks targem voodisse jääda ja kogu päev maha magada. Aga nagu õeldakse- ära kurda oma muret teistele, enamiku jätavad need ükskõikseks ning ülejäänutele pakuvad need lihtsalt rõõmu. Sellepärast ma oma tänasel päeval väga ei peatukski, ütlen ainul seda, et täna toppisin ma endale- sõna otseses mõttes- kaks säraküünalt (Vika sõnastus) kõrva... See, mida te igaüks endale sellega seoses ette kujutate, oleneb juba teie enda fantaasialennukusesest :)

Seega, ma hoiatan kohe ette, et täna kirjutan siia suht random mõtteid- osad neist tulenevad nädalavahetusel olnud koolituselt ning osad tänasest päevast. Kuna kell on ka juba suhteliselt palju ning mu aju lõpetab funktsioneerimise südaööl, siis ma ei vastuta alljärgneva teksti sisukuse eest ;)

Pühapäeval lõpetasime oma koolituse ühe mõttega, mis on tegelikult kõigile teada, kuid minu arvates tahab pidevalt meeldetuletamist. Nimelt, inimesed ei kiida üksteist piisavalt palju. Eriti eestlased, kuna me lihtsalt oleme kinnisemad kui mõni teine rahvus. Suusõnaline tunnustus- see võtab aega ainult 10 sekundit, kuid annab teisele inimesele niivõrd palju motivatsiooni ja tegutsemistahet. Ning muudab ka teise inimese päeva palju rõõmsamaks. Hinnakem siis oma kaaslaste panust- isegi pisikesi saavutusi! :) Üliõpilasnõukogude koolitusnädalavahetus oli super. Siinkohal siis suured tänud Katule ja koolitajatele :) PS! Ma hakkasin uueks Sokraatilise jalutuskäigu fänniks (Sokrates nimelt armastas käia koos oma meessoost sõpradega jalutamas ning filosofeerimas erinevatel teemadel). Sama tegime ka meie koolituse alguses- Erg goed!

Veel üks lause oluline lause Ida-Virumaa Kolledži esindusauditooriumist, mis jäi mul mõttes kõlama: "Tugev organisatsioon paindub, aga ei murdu". Täna ma muudaksin seda natukene: "Tugev inimene paindub, aga ei murdu". Muudatustega tuleb kaasas käia, aga samas ei tohi oma põhimõtetes järele anda- see, mis ikkagi tundub südames õige olevat ning, mida millegi pärast ka kõhutunne kinnitab- sellest tuleb kinni hoida ja mitte lasta teistel ennast mõjutada. Teised on selleks, et meid suunata, mitte et meid kujundada. See haakub natukene minu ja Krissu tänase ´juhtimisvestlusega´, aga idee on selles, et me peame suutma välja kujundada iseenda seisukohad- need ei pea alati olema kõige õigemad ja reaalsemad, aga nad peavad olema Meie omad. Muidu toimubki meiega see nii öelda murdumine...

Aga, kuna täna õhtul minu poolt midagi tarka enam vast tulemas ei ole, siis pean seekord kasutama kõrvalist abi. Jagan teiega ühte tsitaati. Ma parem ei ütle, kellelt see pärineb, muidu võib ehk selle väärtus muutuda veidi kaheldavaks (Ära siis Googelda seda!), aga siit ta tuleb: "I believe that everything happens for a reason. People change so that you can learn to let go, things go wrong so that you appreciate them when their right, you believe lies so you eventually learn to trust noone but yourself, and sometimes good things fall apart so better things can fall together".

Ja lõpetuseks- kaks päeva tagasi algas Hug an Estonian week- nii et, kõigil on hea põhjus, miks kallistada üksteist! ;)

Rakkaudella,

Kati